Rindkere osteokondroos on krooniline patoloogia, mille puhul luulülid ja nende vahel paiknevad lülidevahelised kettad läbivad degeneratiivseid muutusi. Destruktiivsed kahjustused selles tsoonis on vähese liikuvuse ja ribiraami hea kaitse tõttu üsna haruldased. Lülisamba rindkere osteokondroos areneb märkamatult, kulgeb aeglaselt, kuid püsivalt ning seda iseloomustavad ka mitmed spetsiifilised sümptomid, mis maskeeruvad siseorganite haigusteks. Sellega seoses on väga oluline pöörduda arsti poole esimeste, veel kergete seljaprobleemide tunnuste ilmnemisel. Õigeaegne ravi aitab vältida tõsiseid tüsistusi.
Põhjused ja provotseerivad tegurid
Degeneratiivsed-düstroofsed protsessid selgroo rindkere segmentides toimuvad endogeensete häirete taustal ja negatiivsete välismõjude all. Nende arengut põhjustavad kõige sagedamini järgmised tegurid:
- pärilik eelsoodumus, teatud defektsete geenide komplekti olemasolu;
- liigne füüsiline koormus, eriti erinevate raskete esemete tõstmine ja kandmine;
- istuv eluviis, mis põhjustab selgroolülide kehade ja lülidevaheliste ketaste ummikuid;
- kaasasündinud või omandatud struktuurianomaaliad, näiteks lisalülid, lordoos, kyphosis;
- selja- ja/või rindkere vigastused - luumurrud, pikaajaline kompressioon;
- lampjalad, lampjalad;
- vereringe halvenemine mis tahes, mitte ainult rindkere lülisamba piirkonnas;
- sagedane hüpotermia;
- ülekaal;
- endokriinsed patoloogiad, ainevahetushäired, nagu diabeet, podagra, hüpotüreoidism, hüpertüreoidism;
- süsteemsed haigused - reumatoidartriit, süsteemne erütematoosluupus, sklerodermia;
- anküloseeriv spondüliit.
Lülisamba kui terviku tugevus ja liikuvus sõltuvad otseselt iga osakonna seisundist. Haigus võib olla ravimata raske nimme- või emakakaela osteokondroosi tagajärg.
Suitsetamine, alkoholisõltuvus ja mürgistus, sealhulgas tööalased ohud, soodustavad peamiselt kõhredest koosnevate ketaste lülidevaheliste liigeste hävimist. Rindkere osteokondroosi diagnoositakse eakatel sagedamini kui noortel ja keskealistel. Selle põhjuseks on keha loomulik vananemine, taastumisprotsesside aeglustumine ja ühe või mitme somaatilise patoloogia olemasolu.
Haiguse sümptomid ja tunnused
Degeneratiivse protsessi peamine sümptom on valu. Erinevalt emakakaela ja nimmepiirkonna osteokondroosist on see äärmiselt harva äge, põletav, augustamine. Patsiendid kirjeldavad tavaliselt ebamugavustunnet kui tuima, valutavat või suruvat. Valusündroom võib intensiivistuda keha painutamisel/pööramisel, kohmakatel äkilistel liigutustel, köhahoo ajal või temperatuurimuutuste ajal. Märgitakse selle kiiritamist - levib kahjustatud piirkonnast kaugemale. Rindkere lülisamba osteokondroos avaldub ka järgmiselt:
- jäikus, piirangu tunne;
- spetsiifilised klõpsud, krõmpsud kehaasendi muutmisel;
- tundlikkuse kaotus, parees "roomava hanenaha" tunde kujul, põletustunne, tuimus;
- lihasspasmid, mis piiravad veelgi liikumisulatust;
- sundasendi võtmine, milles ebamugavustunne ei teki või on nõrgalt väljendunud;
- patoloogilised muutused kehaasendis, hilisemates etappides - kõnnak;
- kerge kasvu aeglustumine lülidevaheliste liigeste hävimise ja lülikehade konvergentsi tagajärjel.
Seljalihaste pideva pinge tõttu spasmivad ka kaela- ja alaselja lihased, mis väljendub nende osade valulikkuses.
Rindkere osteokondroosi kliiniline pilt on valusündroomide kombinatsioon. Fakt on see, et kahjustatud segmendid asuvad paljude siseorganitega ühises innervatsioonitsoonis. Kui nihkunud ketas on pigistanud lülisamba lähedal asuva närvijuure, võib neis tunda valu, mis simuleerib levinud patoloogiaid:
- tugev südamevalu meenutab stenokardiat ja isegi müokardiinfarkti;
- valu piimanäärmetes muutub kiireloomulise diferentsiaaldiagnoosi põhjuseks, et välistada kasvajaprotsessid;
- pidev või perioodiline valu paremas hüpohondriumis, maos või sooltes, sarnaneb gastriidile, koletsüstiidile ja haavandilistele kahjustustele iseloomulike valudega.
Osteokondroosi ägenemisel võib alaselg või kõht haiget teha. Patsiendid peavad ebamugavustunnet ekslikult neerupatoloogia või günekoloogilise haiguse tunnusteks. Nad pöörduvad spetsialiseerunud spetsialistide poole, kes suunavad patsiendid pärast läbivaatust neuroloogi või vertebroloogi juurde.
Klassifikatsioon, põhitüübid
Rindkere lülisamba osteokondroosi üldine klassifikatsioon põhineb valusündroomi olemusel. Seda on kahte tüüpi:
- dorsago - terav äge valu rinnaku piirkonnas, mis tekib peamiselt pikaajalisel viibimisel ühes kehaasendis, mida sageli komplitseerib sissehingamisel õhupuudus;
- dorsalgia kergete valulike aistingute kujul seljas, perioodiliselt ilmneb ja vaibub pärast puhkust.
Selline patoloogia jagamine rühmadesse võimaldab arstil kiiresti otsustada valuvaigisti valiku üle.
Rindkere osteokondroosi järkjärguline areng
Oma arengus läbib rindkere lülisamba osteokondroos neli etappi. Igal neist on oma sümptomid ja radiograafilised markerid. Mida tugevam on ketaste ja selgroolülide deformatsioon, seda intensiivsem on valu, liigutuste jäikus ja paresteesia. Haiguse staadium määrab terapeutilise taktika.
I etapp
Röntgenpildil muudatusi veel ei ole. Intervertebraalne ketas ei hoia aga enam hästi niiskust, ilma milleta on selle õigeaegne taastamine võimatu. See hakkab järk-järgult õhenema, kaotab tugevuse ja elastsuse. Ainult mõnel juhul tekib rindkere piirkonnas kerge ebamugavustunne. Inimene tajub seda lihasväsimusena ega pöördu arsti poole. Seetõttu on haigus selles staadiumis tavaliselt juhuslik diagnostiline leid uuringu käigus muul põhjusel.
II etapp
Kiulise rõnga struktuur muutub lahti ja kiuliseks. Plaadi ühe prao suurenemine toimub pulposuse tuuma väljaulatumisega selles suunas. Külgnevate selgroolülide vaheline kaugus väheneb, kuna ketta kõrgus väheneb, mis on radiograafilistel piltidel selgelt nähtav. Koormuste jaotumise kompenseerimiseks on lihaskude pidevalt pinges. Jäikus suureneb, valu tugevus on endiselt mõõdukas.
III etapp
Kiuline ring puruneb, kui nucleus pulposus pigistatakse väljapoole selle piire. Tekib ketta song, mis põhjustab tõsiseid sümptomeid ja raskeid tüsistusi. Esineb lülikehade märkimisväärne deformatsioon ja üksikute osteofüütide (kompenseerivate luukasvude) moodustumine. Valusündroom muutub konstantseks, liigutused seljas on oluliselt piiratud.
IV etapp
Selles etapis ei ole rindkere osteokondroosi diagnoosimine keeruline. Sidekoed on kasvanud ja moodustunud on mitu osteofüüti. Segmendi külgnevad selgroolülid on blokeeritud, täielikult või osaliselt immobiliseeritud. Närvijuuri pigistavad sageli põletikuline turse, luukasvamine ja spasmidega lihased. See väljendub põletava, tulistava valuna. Patsient tuleb majapidamiskohustustega halvasti toime ja tal on raskusi liikumisega.
Tüsistused
Diskogeense müelopaatia, seljaaju düstroofse haiguse, mis tuleneb peamiselt herniaalse ketta kompressioonist, areng on ohtlik. Väärib märkimist, et rindkere lülisamba osteokondroosi korral on selline tüsistus haruldane. Sellegipoolest on kliinilises praktikas esinenud diskogeense müelopaatia lokaliseerumist ühes alumises segmendis. Järk-järgult suureneva neuroloogilise defitsiidi tõttu väheneb lihasjõud ja muutuvad kõõluste refleksid. Tekivad isheemilised alad ja närvirakud surevad (seljaajuinfarkt). Seda iseloomustavad liikumishäired, tundlikkuse kaotus ja troofilised häired.
Diagnostilised meetmed
Esimesel konsultatsioonil kuulab arst ära patsiendi kaebused, vaatab ta läbi, hindab tundlikkuse taset, kontrollib kõõluste reflekse, uurib haiguslugu ja seljaaju vigastuste ajalugu. Tema diagnoosi kinnitavad laboratoorsed ja instrumentaalsed uuringud:
- radiograafia kahes projektsioonis, vastavalt näidustustele - teatud segmendi sihitud pilt;
- magnetresonantstomograafia;
- esilekutsutud potentsiaalid;
- elektroneurograafia;
- elektromüograafia;
- üldised kliinilised vere- ja uriinianalüüsid.
Spetsiifiliste sümptomite põhjuste väljaselgitamiseks ja sarnaste kliiniliste ilmingutega somaatiliste haiguste välistamiseks võib ette näha elektrokardiograafia, südamestruktuuride ultraheliuuringu ja elektroentsefalograafia.
Rindkere osteokondroosi ravimeetodid
Teraapia on kõikehõlmav, mille eesmärk on kõrvaldada sümptomid ja vältida patoloogilise protsessi levikut teistele selgroo segmentidele. Ägedas staadiumis kõrvaldatakse põletav talumatu valu ravimite süstimisega, sealhulgas otse kahjustatud piirkonda. Tavaliselt kasutatakse glükokortikosteroide koos anesteetikumidega (ravimiblokaadid). Muudel juhtudel koosneb ravimteraapia tablettide, kapslite võtmisest, salvide ja palsamitega hõõrumisest. Järgmiste rühmade ravimite kasutamine on osutunud tõhusaks:
- lihasrelaksandid lihasspasmide leevendamiseks;
- mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, millel on väljendunud analgeetiline toime;
- spasmolüütikumid pigistatud närvide jaoks;
- vahendid vereringe parandamiseks;
- preparaadid vitamiiniga B6, mis parandavad närviimpulsside ülekannet ja aktiveerivad regeneratsiooni.
Kui on tekkinud radikulaarne sündroom ja tekkinud on muid tüsistusi, siis elab inimene pidevalt hirmus taas kogeda piinavat valu ja see võib põhjustada psüühikahäireid. Rahustite ja antidepressantide määramine võib selliseid arenguid ära hoida. Lisaks ravimitele kasutatakse rindkere lülisamba osteokondroosi ravis järgmisi meetodeid:
- ravimassaaž, sh vaakum ja nõelravi;
- füsioterapeutilised protseduurid - elektroforees/ultrafonoforees, magnetteraapia, impulssvoolud, UHF-ravi, aplikatsioonid osokeriidi või parafiiniga, nõelravi, hirudoteraapia;
- füsioteraapia ja võimlemine;
- seljaaju tõmbejõud.
Lülisamba ketaste olulise kahjustuse ja müelopaatia korral määratakse alati koheselt kirurgiline ravi. Herniaalse eend eemaldatakse, tehakse mikrodiskektoomia, punktsiooni valoriseerimine või ketta laserrekonstruktsioon, paigaldatakse implantaat või stabiliseeritakse lülisamba segment.
Rindkere osteokondroosi ennetamine
Rindkere osteokondroosi esmase ennetamise peamine eesmärk on kõrvaldada tegurid, mis võivad põhjustada lülivaheketta hõrenemist ja lõhenemist. Mida arstid soovitavad:
- vältige liigset stressi seljal;
- kiiresti ravida kõiki haigusi - nakkuslikke, endokriinseid, põletikulisi;
- pöörduge viivitamatult arsti poole seljavigastuste, isegi esmapilgul kergetena tunduvate vigastuste korral;
- loobuma alkoholist ja suitsetamisest või vähemalt piirama neid;
- täiendage oma dieeti rasvase kala, värskete köögiviljade, puuviljade ja piimatoodetega;
- vältida hüpotermiat;
- Tehke füsioteraapiat iga päev vähemalt 15 minutit.
Sellised ennetusmeetmed on tõhusad juba diagnoositud rindkere, emakakaela või nimmepiirkonna haiguste puhul. Nende abiga on võimalik ära hoida degeneratiivse-düstroofilise protsessi ägenemisi ja progresseerumist.
Kui teil on rindkere lülisamba osteokondroosi tunnuseid ja soovite sellest vabaneda, võtke täieliku ja pädeva ravi saamiseks ühendust kliinikuga.
Küsimus Vastus
Mis vahe on interkostaalsel neuralgial ja rindkere osteokondroosil?
Tegelikult on roietevaheline neuralgia interkostaalsete närvide kahjustus, mis võib osteokondroosi kulgu raskendada. Nende patoloogiliste protsesside vahel on kaks peamist erinevust. Neuralgiat iseloomustab paroksüsmaalne tulistamine või põletav valu, mis intensiivistub isegi sissehingamisel. Rindkere osteokondroos ilma tundlike närvilõpmete rikkumiseta väljendub nüri, justkui kauge valuna.
Ja teine erinevus on prognoos. Pärast interkostaalse neuralgia põhjuse kõrvaldamist kaob see jäljetult. Osteokondroos allub hästi ravile ainult arengu algfaasis.